Leht: 2010 - Suvi

Euro on tulemas – korteriyhistu.net on selleks valmis

Euro kasutuselevõtt puudutab otseselt iga ühistu arve- ja raamatupidamist. Kas teie poolt kasutatav süsteem on selleks valmis? Kas kasutatav süsteem saab hakkama info töötlemisega rohkem kui ühes vääringus?

Veebitarkvara korteriyhistu.net on euro kasutuselevõtuks valmis. Kasutajad võivad olla kindlad, et arvestussüsteem vastab kehtivatele nõuetele. Samuti ei kaasne eurole üleminekul kasutajatele täiendavaid kulusid, sest kõik veebitarkava uuendused on kasutajatele tasuta.

Arvete koostamise süsteemid peavad suutma opereerida paralleelselt kahes vääringus. Juba alates käesoleva aasta juunist ehk pool aastat enne eeldatavat €-päeva 01. jaanuaril 2011. a on soovitav näidata korteriomanikele arvetel ühikuid ja summasid lisaks kroonidele ka eurodes. Sama soovitus kehtib ka pool aastat pärast €-päeva, mil infot peaks lisaks eurodele näitama ka kroonides.

Raamatupidamise aastaaruanded tuleb koostada lähtuvalt aruandeperioodi lõpul Eestis kehtivast vääringust. Kohustuslik üleminek europõhisele raamatupidamisarvestusele toimub €-päeval, eurodes koostatakse kõik aruanded perioodide kohta, mis lõpevad €-päeval või hiljem. Seega eurodes peab aruanded koostama perioodide kohta, mis lõpevad 01.01.2011 või hiljem.

Varasemate andmete teisendamisel peab tagama andmete teisendamise ühtmoodi kõigil juhtudel. Võrreldavuse tagamiseks peab eurodesse ümber arvestama ka eelnenud aastate näitajad.

Eurole üleminek ei mõjuta hindu, sest üleminek toimub senise vahetuskursi alusel. Kõik hinnad tuleb kroonidest eurodesse ümber arvestada lähtuvalt ümardamisreeglist 1 sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma.

Näiteks 264,50 krooni arvestamisel eurodeks jagatakse see kursiga 15,6466 ja saadakse tulemuseks 16,90463104. Seejärel tehakse ümardamine, lähtudes reeglist, mille kohaselt vaadatakse kolmandat komakohta. Kuna see on selles näites 4, siis jääb teine koht samaks ja tulemuseks on 16,90 €.

Austatud lugeja!

Teieni jõuab infolehe kolmekümne esimene number. Suur suvi on saabunud, paljudes korteriühistutes käib renoveerimine ja nagu nähtub majandusanalüüsidest, hakkab majandussurutiski tasapisi taanduma. Nagu näitab kommunaalteenuste eest võlgnevuse statistika, on keskmine võla suurus küll mõnevõrra kasvanud, ent võlgnike arv Loe edasi »

Kuidas kütta soodsalt?

Maja kütteks vajaliku soojusenergia hulk sõltub paljudest teguritest, näiteks maja suurus, seinte ja katuse soojapidavus (üle poole soojusest lahkub läbi katuse). Lisasoojustamine, kui seda kvaliteetselt teha, annab märgatava kokkuhoiu, kuid soojustamine on ainult üks viis küttekuludelt säästmiseks. Vähem tähtis pole ka meetod, kuidas ja Loe edasi »

Rege rauta suvel

Ilusa suveilmaga ununevad talve vaevad ja loodusesse kippudes vajub unarusse ka seesama vana õpetussõna. Kuid just suvi on aeg, mil valmistuda talveks, remontida kõik see, mis talve jooksul logisema kippus. Suur osa töid on niisugused, mis ei vaja suuri investeeringuid ning nende teostamine sobib hästi haldusfirmadele. Küllap said korteriühistud ka möödunud Loe edasi »

Toomas ja Andrei.

Toomas ja Andrei - kaks pensionäri. Nad elavad kõrvalmajades ühesugustes üheksakordsetes majades ja sageli kohtuvad õues, et lobiseda maast ja ilmast. Ja muidugi arutavad nad Loe edasi »

Ühistuabi rubriik

Meie 1989. aastal valminud 28-kortelises majas moodustati ühistu 1997. aasta lõpus. Mõned aastad enne seda otsustasid viie korteri omanikud loobuda tsentraalküttest, mida saime Loe edasi »

Eterniitkatused

Eterniitkatus on üks populaarseimatest katusematerjalidest, mis sobib viilkatustega majadele katusekaldega 20-45°. Eterniitkatused on levinud, olles suhteliselt odavad ja vastupidavad. Asbestivaba Loe edasi »

Parkimise korraldamisest korteriühistus

Küllap häirivad kõiki autoomanikke hooletult pargitud autod. Kõigest üks valesti pargitud auto võib parkla mahutavust vähendada kahe koha võrra. Kui valesti Loe edasi »

Võimalused korterelamu kindlustamiseks

Vastavalt Korteriomandiseadusele on korteriomanikul õigus nõuda kaasomandis olevate hoone osade ning korteriomanike vastutuse kindlustamist. Kindlustuskaitsed võivad erinevatel seltsidel Loe edasi »

Usaldusväärne inkassopartner.

Meie korteriühistu Kalevipoja põik 1 asub Tallinnas 9-korruselises 216 korteriga hoones. Juhatuses on 7 inimest. Mõned aastas tagasi võeti renoveerimistöödeks pangalaen. Loe edasi »

Korteriomanike riskide maandamine.

Korteriühistu vastutuskindlustus Iga korteriühistu elanik soovib, et maja oleks korras, kommunaalmaksed madalad ja elamut ümbritsev ala puhas ning ohutu. Kõige sellega peab toime Loe edasi »

Tallinn aitab korrastada hoove

Tänavuse toetusprojekti “Hoovid korda” kuues hooaeg on käes ja peaaegu 115 Tallinna korteriühistu hoovides on algamas või käimas ehitustööd. Nende korteriühistute Loe edasi »

Õigusbüroo Invictus vastused lugejate küsimustele

Juhatuse liikme abikaasa valiti ühistu revisjonikomisjoni. Asjaosalised ise ei juhtinud sellele tähelepanu, valdav osa majarahvast ei teadnud. Kas siin ei teki huvide konflikti? Huvide konflikti Loe edasi »

Sobivad seadmed vähendavad küttekulusid

Nagu ikka – suvi on tulnud kiiresti, justkui ootamatult. Kuid meie põhjamaa suved on lühikesed, see on vaid ettevalmistusaeg varsti saabuvaks talveks. Püüdkem siis leida selle Loe edasi »

Ühistu rahvas jaguneb kahte leeri

MTÜ Meie Kalamaja kahe viimase aasta nõustamiskogemus näitab, et korteriühistu üldkoosolekutel tekib üha sagedamini põhimõtteliselt uus situatsioon. Majanduskava Loe edasi »

Pikse-ja liigpingekaitse korterelamutes ja ühepereelamutes

Alanud 2010. a kevad-suvi on enesega kaasa toonud esimesed piksest põhjustatud tule-õnnetused. Ehkki Eestis esineb pikset suhteliselt vähe (20 -23 äikeselist päeva aastas), Loe edasi »

Mis toimub Korteriühistute liidus?

Mitmed meie lugejad on saatnud meile järelepärimisi seoses Korteriühistute liidus toimuvaga. Toimetusel olemasoleva info põhjal on tegemist pankrotimenetluse algatamisega. Nagu selgub, Loe edasi »

Korterelamute hooneautomaatika

Korteriühistute liikmed on märganud, et heaolu tagavad kõik hoone automaatjuhtimise süsteemid. Tutvustame neist mõnda. Hooneautomaatika all mõistetakse eelkõige Loe edasi »

Lugeja küsib

Ma tahan ma oma maja ühistu esinaise peale kaebust esitada, kuna ta on väga lohakas oma asjadega ja ei suhtu asjadesse tõsidusega. Meil ei ole maja numbrit, ei ole lipuvarrast ega ammugi Loe edasi »

Tähelepanu ka pisiasjadele!

Kõikjal maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu turvalisusele, kokkuhoiule ja säästlikule loodusressursside kasutusele. Isikliku varaga ümberkäimisel on Loe edasi »

Kvaliteedi tagab keskendumine ühele sektorile

Viimasel ajal on ehitusteenuste turul toimunud palju muutusi. Mitmed firmad on suletud või pankrotistunud. Tavaliselt on põhjuseks võlad, kuid tuleb ette ka muid probleeme. Sageli Loe edasi »

Ei saa vaikida või on võimatu taluda

Sõnavabadust mõistavad kahjuks paljud korteriühistute liikmed kui võimalust karistamatult levitada teineteise ja eriti juhatuse liikmete kohta kuulujutte, valet, väljamõeldisi Loe edasi »

Parim aeg renoveerimiseks!

Swedbanki hinnangul on korteriühistutele just praegu sobivaim aeg elamu terviklikuks rekonstrueerimiseks. Kolm olulist argumenti: 1. Energia hind tõuseb pikemas perspektiivis igal juhul, lahtine Loe edasi »

Jalg-ukse-vahel müügisalongis

Majanduslanguse ajal võite leida erinevate kaupade odavaid pakkumisi märksa enam kui majanduse õitsenguaastatel, kuid ka siis teevad firmad sooduspakkumisi, et püsida teistega konkurentsis. Loe edasi »