Korteriyhistu.net on üks vähestest spetsiaalselt korteriühistu raamatupidamiseks loodud tarkvaradest. Alates 2006. aastast turul oleva lahenduse arengu aluseks on seatud lihtsus, kasutajamugavus ja paindlikkus. Korteriyhistu.net ei sisalda midagi üleliigset.
Selle tarkvara filosoofia lähtub elu enda arengust ja uutest võimalustest, kus liidesed erinevate süsteemide vahel on standardiseeritud. Pole vajadust sisestada andmeid topelt, kui need ühes või teises süsteemis on olemas elektrooniliselt. Lisaks vähendab elektrooniline andmete vahetamine inimlike vigade tekkimise võimalust.
Korteriyhistu.net on kõige enam elektrooniliste kanalitega integreeritud tarkvara. Lisaväärtuseks on tarkvara veebipõhisus, mis lubab töötada suvalisest internetiga ühendatud arvutist. Veebitarkvara tagab ka andmete turvalise säilimise. Kasutajate isikukoodi põhine haldamine internetipankade ja ID-kaardiga autentimise vahendusel võimaldab andmetele ligipääsu vaid soovitud isikutele. Seda saab anda erinevates õigustes ja soovitud mahus.
NÄIDUD ELANIKELT VÕI KAUGLUGEMISSÜSTEEMIST
Paljud korteriomanikud esitavad tülika kaardi asemel näidud e-postiga, kuid samahästi võiks need sisestada otse kulude jaotamise aluseks olevasse andmebaasi. Näitude ümber toksimine e-postist tabelisse on raamatupidaja jaoks üleliigne ajakulu.
Viimasel ajal kasutatakse üha enam individuaalset tarbimist mõõtvaid automaatseid süsteeme, näiteks MESA individuaalse vee- ja küttekulude arvestussüsteeme, mille näidud kogutakse elektrooniliselt kauglugemise teel. Uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes on alates 2010. aasta juulist küttekulude individuaalset arvestust võimaldavate seadmete paigaldamine kohustuslik.
Kui mõõtjate näidud kogub kokku haldur, siis pole vaja raamatupidajal andmeid kulude jaotuse aluseks olevasse rakendusse ümber toksida, sest haldurile saab anda näitude sisestamise õiguse ja kohustuse. Elektroonilisel kujul olevad näidud saab importida failist.
Mitmed ühistud on seadnud sisse täiendava tasu paberil või e-postiga esitatud näitude eest, et motiveerida korteriomanikke neid esitama elektrooniliselt.
LAEKUMISED INTERNETIPANGA KONTOVÄLJAVÕTTELT
Ka elektrooniliselt saadud pangalaekumiste infot ei ole vaja käsitsi sisestada. Korteriyhistu.net võimaldab importida mitme panga kontoväljavõtet ning viitenumbrite kasutamisel seostab laekumise korteriga. Vajadusel genereerib korteriyhistu.net Eesti Pangaliidu standardile vastavad viitenumbrid. Ajaline kokkuhoid võrreldes käsitsi ja ükshaaval laekumiste sisestamisega on märkimisväärne.
OTSEKORRALDUSTE NÕUDED FAILIGA
Paljud korteriühistud on sõlminud korteriomanikelt maksete kogumiseks otsekorralduste saajalepingu. Korteriyhistu.net võimaldab ka siin ajalist kokkuhoidu, sest otsekorralduste nõuded saab edastada panka failiga. Lisaks laetakse igakuiselt failiga info otsekorralduse maksjalepingute muudatustest, mis tagab nõuete korrektse edastamise. Ühena vähestest toetame lisaks internetipankadele ka siseriiklike otsekorralduste nõuete edastamist Itellasse.
ARVED E-POSTILE
Pärast näitude ja kuluarvete sisestamist genereeritakse kulude jaotus ja koostatakse arved, mille saab ühe hiireklõpsuga elektroonilise arve tellinud korteriomanikele e-postile saata või trükkida paberile – sõltumata korterite arvust majas. Toimingud ja neile kuluv aeg on sama nii 10 kui ka 50 korteriga majale arveid tehes.
INTEGREERITUD RAAMATUPIDAMINE
Igakuisest kulude jaotusest tekivad paari hiireklõpsuga kanded esitatud müügi- ja sisestatud ostuarvete, laekumiste ja viiviste arvestuse kohta pearaamatusse. Täiendavalt saab lisada kanded muude toimingute, nt panga teenustasude vms kohta. Pearaamatu kannetest moodustub päevaraamat ja käibeandmik ning toimingud kajastuvad ühistu bilansis, tulude-kulude ning otsesel meetodil koostatud rahavoogude aruandes.
Erinevalt traditsioonilistest tarkvaradest võimaldab veebitarkvara liikuda otse aruannetest huvipakkuva konto päevaraamatu või kande detailidele. Samuti on paindlikud võimalused vigade parandamiseks.
E-ARUANDE ESITAMINE
Alates uuest aastast peavad korteriühistud, kelle aruandeperiood algas 1. jaanuar 2009 või hiljem, esitama majandusaasta aruande äriregistrile elektrooniliselt. Selleks on äriregister loonud spetsiaalse keskkonna aruande vormidega. Andmete käsitsi sisestamise asemel äriregistri vormidesse võimaldab korteriyhistu.net majandusaasta aruande oma arvutist elektrooniliselt üles laadida. Korteriyhistu.net veebitarkvaras koostatud bilanss ja teised aruanded esitatakse registrile paari hiireklõpsuga. Automaatselt genereeritava XBRL faili üleslaadimise teel täidetakse aruande vormid automaatselt. Pärast aruandlusandmete laadimist on võimalik kõiki andmeid vormides korrigeerida või täiendada ning kujundada lõplik aruanne. Seejärel saavad allkirjaõiguslikud isikud selle allkirjastada.
Ajakirjanduses ilmunut lugedes näib, et korteriühistutes käib vilgas renoveerimistegevus edasi, ehkki mõnevõrra vähenenud mahus. Loomulikult on põhiliseks eesmärgiks küttekulude vähendamine. Eesti Päevalehe andmetel (EPL, 07. nov. 2009.) soovib üle poolesaja korteriühistu energiat kokku hoida ja on teinud laenulepingu pankadega.
Loe edasi »
Ütle mulle soodsaim hind ja ma teen sellest odavamalt – nii proovivad täna mõningad ehitusettevõtted endale tööd saada. Mille arvelt need üüratud allahindlused tulevad? Mida tellija siis tegelikult saab? „Iga allahindlus tähendab millestki loobumist – tellija jaoks heal juhul tööliste palgakärped, halval juhul materjali
Loe edasi »
Tavaliselt korraldab korteriühistu üldkoosoleku üks kord aastas, mis sagedamini kutsutakse kokku mais-juunis. Samal koosolekul püütakse siis kinnitada möödunud aasta majandustegevuse aruanne ja võtta vastu remondiplaan käesolevaks aastaks. Alles seejärel hakkab juhatus otsima firmat, kes teeks remonditööde projekti, siis küsitakse ehitustöödele
Loe edasi »
Kasutamata võimalused - loeme raha Saabunud on jälle talv. Me ei tea, kui raske see saab olema, seepärast on viimane aeg pöörata tõsist tähelepanu küttesüsteemidele,
Loe edasi »
Üha enam ähvardab ühistuid oht, et kommunaalteenuse arve tasumise päeval puudub kontol vajalik summa. Sellist olukorda tuleks ennetada. Olen kirjutanud reservfondi loomise vajadusest.
Loe edasi »
Amortisatsiooni ja energiakadude tõttu vajavad meie korterelamud vältimatult investeeringuid. Mida pikemalt vajalikke töid edasi lükata, seda suuremaks osutub investeeringute summa
Loe edasi »
Kui ühistuliikmel on viis kuud kommunaalkulude võlgnevus, kas ühistul on siis õigus elekter ja vesi sellest korterist välja lülitada? Milliseid meetmeid saab ühistu
Loe edasi »
Vastavalt Mittetulundusühingute seadusele ja ka ühistu põhikirjale valitakse ühistu juhatus teatud perioodiks. Kui see aeg nüüd möödub, ilma, et uus juhatus valitakse,
Loe edasi »
Miks lastest kasvavad türannid? „Noorus armastab tänapäeval luksust. Neil on halvad käitumismaneerid, nad põlgavad autoriteete ning nad ei pea lugu vanematest inimestest.
Loe edasi »
Vaatamata majandussurutisele, jätkab Tallinna linnvalitsus linnakeskkonna arengut ka 2010. aastal. Kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemine seadusandja otsuse tõttu raskendas linnaeelarve
Loe edasi »
Uus kalendriaasta toob kaasa korteriühistutele aruandluse eelmise aasta töödest ja majandustulemustest ning uue aasta mjanduskavade kinnitamise. Kahjuks on see mõneski ühistus
Loe edasi »
Masu-ajal tasub üle vaadata prioriteedid. Tavaliselt reastame olulised asjad umbes nii: perekond, eluase, auto, sõbrad jne. Küsimus „mitmendal kohal on meie enda keha?“ tekitab
Loe edasi »
Meie ühistu Tallinnas Majaka 4 on tavaline 5-korruseline nelja trepikojaga paneelmaja. Tegime energiaauditi. Seejärel alustasime vastavalt auditi soovitustele maja renoveerimist. Eduka tulemuse
Loe edasi »
Energia kokkuhoiu probleeme arutatakse kõikjal. Fassaadide soojusisolatsioon on üks probleemi lahendusvariantidest. Firma Altus Tehno OÜ tegeleb energiasäästlike tehnoloogiatega
Loe edasi »
Mitme korteriga võib korteriühistut moodustada? Meie maja on 3-korteriline. Meie probleem on katuse vahetuses, nimelt ei ole nii suurt summat korraga võtta. Kas 3 korteriga maja saab
Loe edasi »
SOOJUSTAME ISE OMA KORTERI Vanad paneelmajad on projekteeritud õhukeste betoonkarpidena ja väga madala soojuspidavusega, sest nõukaajal ei olnud kokkuhoid oluline. Nii köetigi ilma!
Loe edasi »
Tallinna „mägedel“ on paljude elamute fassaadid renoveeritud ja majad saanud uue värske näo. Üks põhjus fassaadide renoveerimiseks on esteetilisus, kuid oluline on
Loe edasi »
Elamute haldamine käib põhiliselt kolme mudeli järgi: isehaldamine, halduskonsultandi kasutamine ja haldustöövõtja mudel. Isehaldamise puhul tegeleb hoone korrashoiuga
Loe edasi »
Korteriühistud Eestis meenutavad üha enam bolivare O'Henry novellist „Teed, mida me valime”, kes on nõrkemas enda ja teiste kulude ja kohustuste koorma all. Meenutan, et alates
Loe edasi »
Iga korter maksab üldkoridori elektri eest korteri ruutmeetrite järgi, kuna nii ütleb seadus. Kuid tegelikult see on ju täiesti absurdne, loogiline oleks, kui ühiskoridori elektri
Loe edasi »
Esitame lühiülevaate, missuguseid soojustamise variante kasutatakse korrusmajades. Kõigepealt meeldetuletuseks – igasuguse soojustamise korral on vajalik projekt ja ehitusluba. Projekt
Loe edasi »
Maja fassaadi renoveerimisel on mitu eesmärki. Muidugi peaks ilusamaks muutuma hoone välimus, kuid elanikele on ehk olulisemgi soojustamine, millega vähenevad küttekulud. Vanade tehnoloogiate
Loe edasi »
Toomas ja Andrei on pensionärid. Nad elavad kahes kõrvutises ühesuguses üheksakordses majas, saavad sageli õues kokku ja lobisevad maast ja ilmast. Muidugi räägivad
Loe edasi »
Loo pealkirjas toodud väide näib absurdsena. Eriti praegu, masu ajal. Kõik püüavad ju leida ostjat oma kaubale kõige meeletumate allahindlustega. Kuid ometi on paljudel
Loe edasi »

