Leht: Number 28

Korterite keskmine võlg Eestis on 3080 krooni.

Äsja Innovatsiooniaasta 2009 raames välja antava uudse toote märgi "Uus on IN" saanud veebitarkvara korteriyhistu.net alustab elamumajanduse statistika ja trendide avaldamist. Esitatud statistika põhineb ligi 500 üle Eesti paikneva korteriyhistu.net lepingulise kliendi kortermaja andmetel. Esimese valdkonnana avaldame ülevaate korterite arveldustrendidest ja nende muutumisest ajas.


Korterite võlgnevus on kindlasti hetke majandussituatsioonist lähtuvalt üks elamumajanduse aktuaalsetest teemadest. Alates 2007. aasta jaanuarist koondatud andmed käsitlevad keskmiste igakuiste arvete ja võlgnevuste muutust. Korterite keskmine võlg ja koguvõlg on kasvanud kogu vaadeldava perioodi vältel keskmiselt 35% aastas (joonis 1). Samas on korterite võla osakaal esitatud igakuiste arvete summast kasvanud hüppeliselt eelkõige viimase poolaasta jooksul. Selle aasta veebruaris moodustas koguvõlg 64 % igakuiste arvete mahust, kasvades poole aastaga ligi kaks korda, küündides augustis juba 116 %-ni igakuiste arvete mahust (joonis 2). See tähendab, et keskmiselt on korteriomanikud kokku võlgu suurema summa, kui neil tuleb tasuda igakuiste teenuste eest. Peab muidugi arvestama, et võla osakaalu suurenemist toetab võrreldes kütteperioodiga väiksemate arvete esitamine suvekuudel.


Korterite keskmise võla muutumise graafik (joonis 3) näitab, et 2008. a augusti 2030 kroonilt on keskmine võlg kasvanud aastaga 3080 kroonini ehk 51 %. Sealjuures on võlgnevus vastupidiselt varasemate aastate suvekuudel täheldatud sesoonse vähenemise asemel tänavu hoopis märgatavalt kasvanud. Kuna võlgnike osakaal on jäänud samaks (ca 35 %), siis võib eeldada, et võlgnevusega korterite võime või soov igakuiseid arveid tasuda on varasemaga võrreldes veelgi vähenenud.


Aastate keskmised näitajad on samuti kasvanud, kusjuures suhteliselt suurema hüppe on teinud keskmine võlg ruutmeetri kohta ja võlgade protsent arvete summast. Viimatinimetatu on suhteliselt enam kasvanud just käesoleval aastal vastavalt 64 kroonilt 83 kroonini ruutmeetri kohta ja 62 protsendilt 92 protsendini (joonis 4).


Loodame, et igakuiselt moodustuv korterite võlaindeks ja selle muutus võrreldes eelmise perioodiga kujuneb paljudele huvipakkuvaks indikaatoriks. Peatselt algava kütteperioodi käigus võib tekkida paljude võlgnikega ühistutel tõsiseid probleeme kommunaalteenuste eest tasumisel. See võib kokkuvõttes halvendada ka korrektselt arveid tasuvate korteriomanike heaolu, kuna kommunaalteenuseid osutavatele firmadele peab ühistu arved tasuma sõltumata korteriomanike maksedistsipliinist. Seetõttu on kogu maja huvides hakata võlgnikega aktiivselt tegelema juba esimeste ohumärkide ilmnemisel. Krooniliste võlglastega võitlemisel võib kasutada paljudel juhtudel edu toonud maksekäsu kiirmenetlust, mida saab teha elektrooniliselt interneti vahendusel.


Kuna märk "Uus on IN" antakse novaatorlike firmade uudsetele toodetele, siis on juba lähitulevikus plaanis veebitarkvara andmetele tuginedes tutvustada täiendavalt uut ja huvitavat Eesti elamumajandust iseloomustavat statistikat. korteriyhistu.net veebitarkvaraga liitunud majad peaksid saama võrrelda oma maja andmeid Eesti või soovitud piirkonna keskmisega. Näiteks on plaanis avaldada statistika erinevate korterelamute tüüpide kulude struktuuri kohta. Hetkel on liitumine soodsam tänu Swedbanki korteriühistute partnerprogrammile, millega korteriyhistu.net on liitunud (vt lähemalt www.korteriyhistu.net/swedbank).


Lisainformatsioon korteriyhistu.net statistika ja korterite võlaindeksi kohta leiate aadressilt www.korteriyhistu.net/teenusest/statistika

Austatud lugeja!

Ennustused on erilises hinnas siis, kui tulevik tundub ebamäärane, seda ka praeguse majanduslanguse ajal. Sestap siis rõõmustavad lugejat igasugused teated madalseisu peatsest lõppemisest. Need signaalid on ajakirjanduses sagenenud. Toimetus siiski ennustustega ei tegele. Ometi näitavad mitmed märgid korteriühistute tegevusest, et oma koduga tegeldakse Loe edasi »

Energiamärgised võrreldavamaks!

 (lisaks eelmises infolehes avaldatule )Energiamärgise arvutustulemus võib tunduvalt erineda ka identsete hoonete korral, sest see sõltub hoonete välispiirete soojustehnilistest omadustest, tehnosüsteemide korrasolekust ja ekspluateerimisest, energiamärgise koostaja arvutusmetoodikast. Ei ole päris õige arvamus, et mida väiksem on energiamärgise Loe edasi »

Puhastamine vähendab küttekulusid

Ameeriklastel on nali, et inimese elus on vaid kaks vältimatut asja - surm ja maksude maksmine. Aga kommunaalkulud, eriti kütteperioodi saabudes? Ainult viimase 2 aasta jooksul on kütte hind tõusnud üle 70%. Te saate küll valida, kas kasutada ühistransporti või sõita isikliku autoga, valida kaupu Maximas või Stockmannis, kuid elutähtsate Loe edasi »

Energiamärgistus alustas ka Virumaal

Seoses kõrgeneva energiahinnaga on inimesed kogu maailmas hakanud tähelepanu pöörama energia säästmisele. Energia hindade tõus jätkub. Seetõttu pööratakse Loe edasi »

Seadistamine aitab kokku hoida

Paraku on Eestis juba kord nii, et pärast ilusat sooja suve saabub värviküllane, kuid vahel sombune ja rõske sügis. Ilmad muutuvad külmaks ja tuleb jälle kütma Loe edasi »

Korterelamute elektripaigaldiste tehniline kontroll on kohustuslik

Eestis toimub igal aastal arvukalt elektrist põhjustatud tulekahjusid. 2008. aastal oli 200 elektripaigaldise rikkest tingitud tulekahju, milles hukkus 5 inimest. Elektrisüsteemi kulumist pole Loe edasi »

Lugeja kiri

Kas mitmerahvuseline korteriühistu võib edukalt hakkama saada?Elan ühes Lasnamäe majas, milles on kokku ligi 180 asustatud korterit ning inimesi kokku kordades rohkem. Majas on korteriühistu Loe edasi »

AEG TEHA ÕIGEID VALIKUID

Hea lugeja, aktuaalseks teemaks on taas küttekulude vähendamine. Kas rahapuudus on ainukeseks põhjuseks, miks asjad ei ole nii nagu peavad?.Sageli kulutame arutult, seda isegi märkamata, Loe edasi »

Tervislik mikrokliima teie majas

OÜ Lifa teenindusmeeskond omab kõige kaasaaegsemaid seadmeid, millega pakume korterelamute korstnalõõride ning üldkasutatavate hoonete ventilatsiooni torustiku ja agregaatide Loe edasi »

Lahendus võlaprobleemidele

Lõunalaenud OÜ on kolm ja pool aastat tegutsenud ettevõtte, millise üheks tegevusalaks on inkassoteenus. Käsitleme nii firmade kui eraisikute vahelisi võlasuhteid. Paljud Loe edasi »

Soojusenergia hind kasvab taas!

Kui kevadel rõõmustasime selle üle, et küttearved vähenesid, siis sügis näitab hoopis teist palet - hind on vahepeal peaaegu sama kõrgele tõusnud kui Loe edasi »

Uus töölepinguseadus ja KÜ

01.juulil 2009. a jõustus uus Töölepingu seadus, millega tunnistatakse kehtetuks rida seadusakte:• EV töölepingu seadus• Palgaseadus• Töö- ja puhkeaja Loe edasi »

Ühistujuhil tuleb olla ka võlanõustaja

Kes pooldavad võlgnikega tegelemiseks räigeid survemeetodeid, võivad jätta selle loo lugemata. Kes aga soovivad normaalsete suhete nimel oma ühistus pingutada, on teretulnud Loe edasi »

MÜÜDID ÜHISTU PANKROTI KOHTA

Tavaliselt viib isegi tühipaljas vihje ühistu pankroti kohta paljud korteriomanikud šokiseisundisse. Tormilises arutelus Tallinna korteriühistu Virbi 12 üle, kes vaatles pankrotti Loe edasi »

Hoovide ja parklate projekteerimine

Kui kümmekond aastat tagasi kavandasid korteriühistud enamasti vaid hoonete remonti ja renoveerimist ning sellega külgneva territooriumi heakorrastamist tegid vaid mõned üksikud, Loe edasi »

Tallinna abistav käsi korteriühistuile.

Deniss BoroditšTallinna abilinnapeaEesti pealinnale kuulub au olla Euroopa Rohelise pealinna liikumise üks initsiaatoreid. Selle liikumise kolmeks kandvaks ideeks on linna rohelisus ja puhtus Loe edasi »

Vabatahtlik töö korteriühistu heaks

Korteriühistute liikmed teevad sageli meeleldi vabatahtlikku tööd oma elamu, aia või hoovi seisukorra parendamiseks ja korrashoidmiseks. Kuidas selle töö väärtust Loe edasi »

Energiasäästlikud materjalid ja tehnoloogiad küttesüsteemide renoveerimisel.

Soojusenergia säästmiseks on mitmeid lahendusi. Vaatleme ühe korteriühistu näitel sobivat valikut. Pärast energiaauditit ja küttesüsteemi renoveerimistööde Loe edasi »

KH Abi

Toomas ja Andrei.Toomas ja Andrei on pensionärid. Nad elavad kahes kõrvutises ühesuguses üheksakordses majas. Nad saavad sageli õues kokku ja lobisevad maast ja ilmast. Muidugi Loe edasi »

Juristi vastus lugeja küsimusele

Lugesin läbi Korteriühistu seaduse, kuid otsest vastust oma küsimusele sealt ei saanud. Nimelt minu ema elab Põhja-Tallinnas, 1939a. ehitatud kivimajas, kus kunagi pole küttesüsteemi Loe edasi »

Joogi- ja tarbevee magnettöötlus – kareda vee ”pehmendamine'' 15.02.09

Kui elektrilise veekeedukannu põhjale tekib kiiresti kõva settekoorik, kui elektriboiler hakkab poole aastaga kahisema, kui käed on pärast nõudepesemist karedad ja näonahk Loe edasi »

KORTERELAMU RENOVEERIMISLAEN ENERGIASÄÄSTU SAAVUTAMISEKS

Mirja Adler KredExi eluasemedivisjoni juht Renoveerimata hoone energiakadu. Põhjamaine kliima seab meile ülesanded hoonete kütmiseks enam kui pooleks aastaks. Uus kütteperiood on Loe edasi »

Lugeja küsimus

Ostsime korterit Ropka tänaval. Elame 4 korrusel. Kolmandal korrusel elab naaber, kes tassib prügilast igasuguseid asju. Trepikojas on kohutav hais (teistmoodi ei saa kahjuks öelda). Mu Loe edasi »

Lugeja küsib

Maksame iga kuu 234 krooni hooldustasusid, kuid oleme saanud selle raha eest 5 aasta jooksul ainult trepikoja akende vahetuse ja siiski pidi iga korter juurde maksma 500 krooni ja peale selle veel 2 püstaku Loe edasi »

Jalg-ukse-vahel

Hämmastav, kui hõlpsasti saavutavad mõned müügimehed kliendi nõusoleku mõne kauba ostuks. On’s nad võlurid? Või on neil mingi eriline mõjutusvahend?Inimeste Loe edasi »